Kašmiiriga on sageli seotud huvitavad lood. Mõned meist on näiteks pärinud vanaema kašmiirist kampsuni – selles pole midagi erilist. Tänu oma kvaliteedile ei kaota kašmiir oma väärtusest midagi isegi aastate jooksul. Jäädavalt eredad värvid, ei mingit tuhmumist. Säilub ka vorm, ei veni välja. Vajalik on ainult nõuetekohane hooldus ning ettevaatlikus.
Kui Te pole vanaemalt pärinud kašmiirist kampsunit, pole sellepärast vaja muretseda. Hankige endale uus ning alustage oma perekonna kapsuni ajaloo kirjutamist, mille pärivad teie lapselapsed. Kašmiirist sviitrid on küll kallid, kuid te ei pea kartma investeerimist kõrgema kvaliteediga kašmiiri.
Esmakordselt on kašmiiri mainitud veel enne meie ajajarvamist. Paljud inimesed, kes on huvitatud kašmiirist, küsivad, kas kašmiiri nimetus on tulnud endisest Kašmiiri riigi nimest. See on tõesti nii. Vaatmata sellele pole kašmiirkitsed siin kunagi elanud. Kuid siin alustati esimeste kašmiirist toodete kudumist, mis toodi siia riidekaupmeeste poolt.
Tänapäeval ei ole enam iseseisvat Kašmiiri riiki. See on saanud India ja Pakistani vaheliseks vaidluse objektiks. Statistka kohaselt sureb selles võitluses iga päev kuni 15 inimest. India poole peal kašiirist rõivaid enam ei tehta, kuid kahjuks pärinevad siit suurtes kogustes mittekvaliteetsest materjalist võltingud, mis ujutavad üle Euroopa turu kus neid esitletakse kašmiirist toodete pähe.
Kašmiiri on alati peetud millekski erakordseks, sellest annab tunnistust hüüdnimi „fiber for kings“, mis tähendab „kiud kuningate jaoks“ – paljudele ajaloost tuntud kuningatele ja keisritele meeldis näiteks pašmiina – kasmiirist käsitsi kootud sallid.
Euroopas sai kašmiir väga kuulsaks 18. sajandil. Näiteks pole eriliseks saladuseks see, et suur Napoleon ise sai oma salajse armastuse Josephine poolehoiu osaliseks just tänu eelpol mainitud pašmiinale.
Kašmiiri töötlemise protsess on aastatuhandete jooksul täiustunud, kuid seda pole kunagi eriliselt muudetud. Tänaseni on säilinud käsitsi tootmise traditsioon. Kuna kašmiirist kiud on väga õrn, pole seda masinatega eriti võimalik töödelda. Kuid sellest hoolimata üritab seda eelkõige teha Hiina, alustades suure arvu kašmiirkitsede kasvatamist ning tootmise automatiseerimist. Niimoodi saadud toodete kvaliteeti aga ei saa võrrelda Nepali käsitöö kvaliteediga.
